Gaasfermentatsiooni professor Kaspar Valgepea räägib oma inauguratsiooniloengul jäätmetes peituvate süsinikoksiidide taaskasutamisest bakterite abil

Raiskavast lineaarmajandusest põhjustatud tahkete jäätmete kuhjumine ohustab ökosüsteeme üle maailma. Mure pöördumatute kliimamuutuste pärast aina kasvab, mistõttu oleme hakanud kasutama üha enam taastuvenergialahendusi. Lisaks peame loobuma fossiilkütustest ka keemiatööstuses ja liikuma ringbiomajanduse poole, kasutades kestlikke tooraineid ja CO₂-neutraalseid tehnoloogiaid.

Gaasfermentatsiooni tehnoloogia võimaldab atsetogeensete bakterite abil taaskasutada nii heitgaasides kui ka gaasistatud tahketes jäätmetes peituvaid süsinikoksiide, et toota neist kütustes ja kemikaalides vajalikke ühendeid. Praegu kasutatakse gaasfermentatsiooni etanooli tööstuslikuks tootmiseks. Bioinseneeria meetodid võimaldavad aga luua ümberkujundatud ainevahetusega uudseid bakteritüvesid ning toota vajalikke ühendeid tõhusamalt ja suuremas valikus.

Inauguratsiooniloengus räägib Kaspar Valgepea lähemalt atsetogeensetest bakteritest ning tutvustab gaasfermentatsiooni eeliseid, puudusi ja võimalusi. Muu hulgas kirjeldab professor laboritöö eripärasid ja peamisi uurimisküsimusi, millele tuleb tehnoloogilise läbimurde saavutamiseks leida vastused. Viimaks tutvustab ta gaasfermentatsiooni töörühma tegevust ja eesmärke.

Kaspar Valgepea on omandanud 2010. aastal magistrikraadi rakenduskeemia ja biotehnoloogia erialal Tallinna Tehnikaülikoolis ning kaitsnud samas 2014. aastal ka doktoriväitekirja „Absoluutselt kvantitatiivsetel oomikameetoditel põhinev kasvuerikiirusest sõltuva Escherichia coli metabolismi kirjeldamine“, mille eest pälvis üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil peapreemia. Õpingute ajal töötas ta Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses ning täiendas end Jaapanis, Ameerika Ühendriikides ja Taanis. Hiljem läbis ta järeldoktorantuuri Austraalias Queenslandi Ülikoolis.

2019. aastal sai Valgepeast vanemteadur Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis ja ta asus juhtima gaasfermentatsiooni tehnoloogiaid arendavat Euroopa teadusruumi õppetooli (ERA Chair) projekti GasFermTEC raames. Alates 2024. aastast on ta gaasfermentatsiooni professor bioinseneeria instituudis, kus juhib töörühma, kelle eesmärk on lõimida gaasfermentatsiooni tehnoloogiaid sünteetilise ja süsteemibioloogiaga, et arendada mikroobseid rakuvabrikuid. Töörühma tunnustati 2024. aastal, mil Valgepea pälvis Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi.